Iga värske lapsevanem tunneb seda hetke, kui keset ööd kostub beebivoodist nohisev hingamine ja rahutu nihelemine. Beebi esimene nohu on peres sageli suur ärevusallikas, sest erinevalt täiskasvanutest ei oska imikud ise nina nuusata ning nende hingamisteed on äärmiselt kitsad. See muudab lihtsa viirusinfektsiooni väikelapse jaoks üsna kurnavaks, segades nii unerežiimi kui ka toitumist. Kuigi enamasti on tegemist süütu viirusega, mis möödub iseenesest, tekib vanematel alati küsimus: kas ma teen kõik õigesti ja millal peaksin muretsema hakkama? Õige tegutsemine kodus võib lapse vaevusi märgatavalt leevendada, kuid sama oluline on tunda ära need piirid, millal kodustest vahenditest enam ei piisa.
Miks beebidel on nohu nii kerge tekkima ja raske kulgema?
Et mõista, miks nohu beebit nii väga häirib, tuleb vaadata tema anatoomiat. Imikud on kuni umbes kuuenda elukuuni valdavalt ninahingajad. See tähendab, et nad ei oska veel automaatselt suu kaudu hingata, kui nina on kinni. Kui nina limaskest on turses ja sekreeti täis, tekib lapsel “lämbumistunne”, mis viib nutu ja paanikani. See omakorda tõstab turset veelgi.
Lisaks on beebide immuunsüsteem alles arengujärgus. Esimestel eluaastatel puutub laps kokku sadade erinevate viirustega, mille vastu tal puudub varasem kaitse. Nohu ongi keha loomulik kaitsereaktsioon – suurenenud limaeritus aitab viiruseid ja baktereid ninast välja uhta. Seega ei ole eesmärk nohu “ära kaotada” (sest viirustele otsest ravi pole), vaid aidata lapsel selle perioodi vältel võimalikult vabalt hingata.
Kodune ravi: esmaabivõtted beebi hingamise kergendamiseks
Enamikel juhtudel on beebi nohu viiruslik ja ei vaja spetsiifilist medikamentoosset ravi. Küll aga vajab see toetavat tegevust ehk sümptomaatilist ravi. Siin on tõenduspõhised meetodid, mis aitavad lapsel kergemini hingata.
Füsioloogiline lahus on kõige alus
Kõige ohutum ja efektiivsem vahend beebi nohu leevendamiseks on 0,9% naatriumkloriidi lahus ehk füsioloogiline lahus. Seda saab osta apteegist tilkade või pihustina (merevee lahusena). Soolalahus teeb kahte asja:
- Veeldab paksu sekreeti, muutes selle kergemini väljutatavaks.
- Niisutab põletikulist limaskesta, vähendades ebamugavustunnet.
Tilguta beebile kummassegi ninasõõrmesse paar tilka soolalahust enne iga söötmist ja enne magamaminekut. Oota veidi, et lahus toimiks, ja seejärel puhasta nina.
Ninalima eemaldamine: aspiratorite kasutamine
Kuna beebi ei oska nuusata, peab lapsevanem aitama sekreeti eemaldada. Selleks on apteekides saadaval erinevad ninapumbad ehk aspiraatorid. Kõige tõhusamaks peetakse voolikuga aspiraatoreid, kus lapsevanem imeb ise vooliku teisest otsast (vahefilter takistab pisikute sattumist vanema suhu), või elektrilisi seadmeid.
Oluline on meeles pidada, et aspiraatorit ei tohi kasutada liiga tihti ega liiga tugeva jõuga. Liigne pumpamine võib õrna limaskesta vigastada ja tekitada veel suuremat turset. Mõistlik on nina puhastada siis, kui kuuled, et hingamine on märgatavalt takistatud, eriti enne söömist ja magamist.
Õige asend ja õhuniiskus
Kuiv toaõhk on nohu korral vaenlane number üks, sest see kuivatab sekreedi koorikuteks, mis ummistavad nina täielikult. Jälgi, et magamistoa õhuniiskus oleks vähemalt 40–60%. Vajadusel kasuta õhuniisutit või aseta radiaatorile märg rätik. Samuti on soovitatav hoida tuba pigem jahedana (umbes 21–22 kraadi).
Magamise ajal aitab hingata see, kui beebi pea on veidi kõrgemal. Selleks ära pane beebile patja (lämbumisoht!), vaid tõsta madratsi peatsit, asetades madratsi alla rulli keeratud rätiku või raamatud.
Milliseid vigu vältida beebi nohu ravimisel?
Lapsevanemate suur soov last aidata võib mõnikord viia meetoditeni, mis on tegelikult imikutele ohtlikud või ebasobivad.
- Hoidu eeterlikest õlidest: Väikelastele ja eriti imikutele ei soovitata määrida rinnale kangeid mentooli või eukalüpti sisaldavaid salve ega panna neid otse nina alla. Tugevad aroomid võivad tundlikul beebil esile kutsuda bronhospasmi ehk hingamisraskuse.
- Ära kasuta rinnapiima ninatilkadena: Kuigi see on vana rahvatarkus, on rinnapiim magus ja soe keskkond, mis võib soodustada bakterite paljunemist ninas, tekitades viiruslikule nohule lisaks bakteriaalse põletiku.
- Väldi pseudoefedriini ja muid “nohurohtusid”: Apteegis müüdavad turset alandavad keemilised ninatilgad (ksülometasoliin jt) on lubatud vaid äärmisel vajadusel ja lühiajaliselt, ning tavaliselt mitte alla 1-aastastele lastele ilma arsti ettekirjutuseta.
Ohumärgid: millal on kodusest ravist vähe?
Kuigi enamik nohusid on ohutud, on olukordi, kus tuleb viivitamatult ühendust võtta perearsti, pereõe või valvearstiga. Beebide tervislik seisund võib muutuda väga kiiresti.
Vanuseline riskigrupp
Kui beebi on alla 3 kuu vanune ja tal tekib nohu, on see alati põhjus arstiga konsulteerimiseks. Selles vanuses võib nohu olla märk tõsisemast haigusest (nt RS-viirus), mis võib kiiresti liikuda alumistesse hingamisteedesse ja tekitada hingamispuudulikkust. Isegi kui palavikku pole, on vastsündinu nohu põhjus meditsiiniliseks nõustamiseks.
Hingamisraskused
Jälgi tähelepanelikult lapse hingamistööd. Pöördu kohe EMO-sse või kutsu kiirabi, kui märkad järgmisi sümptomeid:
- Hingamine on väga kiire ja pinnapealne.
- Hingamisel tõmbuvad roidevahed ja rangluu pealne piirkond sisse (naha sissetõmbed).
- Nina tiivad liiguvad iga hingetõmbega (ninasõõrmete laienemine).
- Lapse huuled või näonahk muutuvad sinakaks või hallikaks.
Vedelikupuudus ja toitumishäired
Kinnine nina muudab imemise (nii rinnast kui pudelist) väga raskeks. Laps peab hingamiseks lahti laskma ja muutub nutuseks. Kui beebi keeldub söömast mitme toidukorra vältel ja mähkmed on kuivad (vähem kui 3-4 märga mähet ööpäevas), on oht dehüdratsiooniks ehk vedelikupuuduseks. See on imikutele eluohtlik seisund.
Palavik ja kõrvavalu
Kui nohuga kaasneb palavik üle 38°C (eriti alla 3-kuustel) või kui palavik püsib üle kolme päeva, on vaja arsti läbivaatust. Samuti on beebide nohu sagedaseks tüsistuseks keskkõrvapõletik. Kui laps on ebatavaliselt viril, nutab lohutamatult (eriti pikali asendis) või katsub oma kõrva, võib see viidata kõrvapõletikule.
Korduma kippuvad küsimused
Lapsevanematel tekib nohuperioodil sageli sarnaseid praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Kas nohuse beebiga tohib õue minna?
Jah, kui lapsel ei ole palavikku ja tema üldine enesetunne on hea, on värske õhk isegi soovitatav. Jahe õhk alandab nina limaskesta turset ja teeb hingamise kergemaks. Siiski tuleks vältida väga tuulist ilma ja ekstreemset külma. Vankris magamine õues võib lapsele pakkuda parema une kui toas. Veendu, et laps on riietatud ilmastikule vastavalt.
Kas beebit tohib vannitada, kui tal on nohu?
Mõõdukas vannitamine ei ole keelatud ja võib isegi aidata. Soe aur vannitoas aitab sekreeti vedeldada ja nina lahti teha. Oluline on jälgida, et vesi ei oleks liiga jahe ja et laps ei külmetaks pärast vanni – kuivata ta kiiresti ja pane sooja riidesse.
Kas hambad võivad põhjustada nohu?
See on vastuoluline teema. Paljud vanemad märkavad, et hammaste tulekuga kaasneb vedel ninaeritis. Meditsiiniliselt ei põhjusta hambad viiruslikku nohu, kuid igemete põletik ja suurenenud süljeeritus võivad tekitada kerget ninaeritist. Siiski, kui “hambanohu” on paks, roheline või sellega kaasneb kõrge palavik, on tõenäoliselt tegemist siiski viirusega, mis sattus juhuslikult samale ajale.
Kui kaua beebi nohu tavaliselt kestab?
Tavaline viiruslik nohu kestab lastel kauem kui täiskasvanutel. Keskmine kestus on 7–14 päeva. Esimesed paar päeva on tavaliselt kõige raskemad (rohke vesine eritis, turse), seejärel muutub eritis paksemaks ja kollakaks (mis on paranemise märk, mitte tingimata bakteriaalne põletik) ning lõpuks kaob. Kui nohu kestab üle kahe nädala ilma paranemismärkideta, tuleks konsulteerida arstiga, et välistada allergia või adenoidi probleemid.
Usalda oma sisetunnet ja jälgi lapse üldist olekut
Lõppkokkuvõttes on lapsevanem oma lapse parim ekspert. Meditsiinilised juhised annavad raamistiku, kuid just sina näed oma last iga päev ja oskad märgata muutusi tema käitumises. Kui laps on vaatamata nohule rõõmus, mängib, sööb korralikult ja magab (kasvõi väikeste ärkamistega), on olukord kontrolli all ja vajab vaid aega ning kannatust.
Kui aga tunned, et miski on valesti – laps on loid, tema pilk on tuhm või nutt on teistsugune kui tavaliselt – ära karda otsida abi. Eestis on suurepäraseks võimaluseks perearsti nõuandeliin 1220, kus saab ööpäevaringselt konsulteerida meedikutega, kes aitavad hinnata olukorra tõsidust. Parem on küsida nõu üks kord rohkem kui jääda murega üksi. Nohu on lapseks kasvamise paratamatu osa, millega immuunsüsteem õpib ja tugevneb, ning iga läbipõetud haigusega muutub ka lapsevanem kogenumaks ja enesekindlamaks.
