Kevade ja suve saabudes muutub Eesti looduses liikumine paljude jaoks nauditavaks ajaviiteks, kuid sellega kaasneb paratamatult ka kokkupuude puukidega. Eestis on puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi kõige sagedamini diagnoositav puukidega leviv haigus, mis tekitab inimestes palju küsimusi ja hirmu. Erinevalt puukentsefaliidist, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin, ei saa borrelioosi vastu end vaktsineerida, mistõttu on haiguse varajane märkamine ja kiire ravi kriitilise tähtsusega. Sageli aetakse haiguse esmased sümptomid segamini külmetuse või väsimusega, mis lükkab arsti juurde pöördumist edasi. Seetõttu on oluline teada, kuidas haigus tegelikult avaldub ja millised märgid viitavad vajadusele teha vereanalüüs.
Mis põhjustab borrelioosi ja kuidas see levib?
Puukborrelioosi tekitajaks on bakter nimega Borrelia burgdorferi, mida kannavad edasi nakatunud puugid. Eestis on peamisteks levitajateks võsapuuk ja laanepuuk. Oluline on mõista, et mitte iga puugihammustus ei too kaasa haigestumist. Bakteri ülekandumiseks peab puuk olema inimese naha külge kinnitunud tavaliselt vähemalt 24–48 tundi. See on aeg, mis kulub bakteritel puugi soolestikust süljenäärmetesse liikumiseks ja sealt edasi inimese vereringesse sattumiseks.
Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega ei ole borrelioosi põdev pereliige teistele ohtlik. Küll aga on tegemist multisüsteemse haigusega, mis tähendab, et ravimata jätmisel võib see kahjustada nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid. Haiguse kulg jaotatakse tavaliselt kolme staadiumisse, kuid sümptomid võivad inimestel avalduda väga erinevalt ja alati ei pruugi kõik etapid selgelt eristuda.
Esimene ja selgeim ohumärk: Erythema migrans
Kõige tuntum ja spetsiifilisem borrelioosi sümptom on nahalööve, mida meditsiinis nimetatakse rändavaks punetuseks ehk Erythema migrans. See tekib umbes 60–80% nakatunutest ja ilmub tavaliselt 1–4 nädalat pärast puugihammustust. Siiski võib peiteaeg ulatuda mõnest päevast kuni paari kuuni.
Lööbe iseloomulikud tunnused on järgmised:
- Välimus: Klassikaline lööve meenutab märklauda – keskel on heledam laik, mida ümbritseb punetav ring. Siiski võib see esineda ka ühtlase punase laiguna.
- Suurus: Laik laieneb järk-järgult. Diagnoosi kinnitamiseks peetakse oluliseks, et laigu läbimõõt oleks vähemalt 5 sentimeetrit.
- Asukoht: Tavaliselt tekib punetus täpselt puugihammustuse kohale, kuid harvadel juhtudel võib see ilmuda ka mujale kehale (hulgikolded).
- Tunnetus: Erinevalt allergilisest reaktsioonist või putukahammustusest on borrelioosi lööve harva valulik või sügelev. See võib olla katsudes soojem kui ümbritsev nahk.
Kui märkate sellist laiku, tuleb koheselt pöörduda arsti poole. Erythema migrans on piisav alus antibiootikumiravi alustamiseks isegi ilma vereanalüüsita, sest antikehade teke võtab aega ja analüüs võib haiguse algfaasis olla veel negatiivne.
Varajased üldnähud, mida sageli eiratakse
Kõigil patsientidel ei teki nahalöövet või jääb see märkamata (näiteks kui puuk oli peanahas või seljal). Sellisel juhul on haigust raskem tuvastada, kuna sümptomid on mittespetsiifilised ja meenutavad pigem suvist viirushaigust või grippi. Just seetõttu nimetatakse borrelioosi sageli “suureks matkijaks”.
Varajases staadiumis võivad esineda järgmised sümptomid:
- Väsimus ja nõrkus: See ei ole tavaline unisus, vaid pigem kurnatus, mis ei möödu ka pärast korralikku und.
- Peavalu ja kaelakangus: Valu võib olla tuikav ja kaelalihased tunduvad pinges või valusad.
- Lihas- ja liigesvalud: Valud on sageli rändava iseloomuga, liikudes ühest liigesest või lihasgrupist teise.
- Palavik ja külmavärinad: Kehatemperatuur võib tõusta, kuid sageli on tegemist vaid kerge palavikuga.
Kui teil esinevad suveperioodil sellised sümptomid ja te teate, et olete viibinud looduses (isegi kui te puuki ei leidnud), tasub seda arstile mainida.
Neuroborrelioos ja haiguse levik organismis
Kui haigus jääb varajases staadiumis diagnoosimata ja ravimata, võivad bakterid levida vereringe kaudu teistesse organitesse. Seda nimetatakse haiguse teiseks staadiumiks ehk dissemineerunud infektsiooniks. See võib ilmneda nädalaid või kuid pärast nakatumist.
Üks tõsisemaid tüsistusi on neuroborrelioos, mis tähendab närvisüsteemi kahjustust. Selle sümptomid on sageli hirmutavad ja nõuavad kiiret sekkumist:
- Näonärvi halvatus: Üks sagedasemaid neuroborrelioosi ilminguid on ühe näopoole (harva mõlema) lihaste nõrkus või halvatus. Inimesel võib olla raskusi silma sulgemisega või suunurga liigutamisega.
- Meningiit: Ajukelmepõletik avaldub tugeva peavalu, valguskartuse ja kuklakangestusena.
- Radikuliit: Tugevad valud, mis kiirgavad seljast kätesse või jalgadesse, ning tundlikkushäired (surinad, “sipelgad”).
Lisaks närvisüsteemile võib borrelioos harvem kahjustada ka südant, põhjustades rütmihäireid (Lyme’i kardiit), või silmi, tekitades põletikku.
Hiline borrelioos ja liigesekahjustused
Kolmas staadium ehk hiline borrelioos võib välja kujuneda kuude või isegi aastate jooksul pärast esmast nakatumist, kui ravi pole saadud. Kõige tüüpilisem hilise borrelioosi vorm on Lyme’i artriit.
Artriit avaldub tavaliselt suurte liigeste, eriti põlveliigese, tursumise ja valulikkusena. Erinevalt tavalisest liigesepõletikust võib borrelioosi artriit kulgeda hooti – turse ja valu tekivad, kestavad mõnda aega ja taanduvad siis, et hiljem uuesti naasta. Pikaajaline ravimata põletik võib viia liigese pöördumatu kahjustumiseni.
Harvem võib hilises staadiumis esineda ka kroonilisi nahakahjustusi (nahk muutub õhukeseks ja lillakaks, eriti jäsemetel) ning süvenevaid neuroloogilisi probleeme, nagu mäluhäired ja keskendumisraskused.
Diagnostika ja vereanalüüside tõlgendamine
Borrelioosi diagnoosimine põhineb kliinilisel pildil ja laboratoorsetel uuringutel. Siin on aga oluline nüanss, mida patsiendid sageli ei tea: vereanalüüsi ei ole mõtet teha kohe pärast puugi eemaldamist.
Organismil kulub aega, et toota bakterite vastaseid antikehi. Vereanalüüsiga määratakse kahte tüüpi antikehi:
- IgM antikehad: Need tekivad esimesena, tavaliselt 2–4 nädalat pärast nakatumist. Need viitavad värskele infektsioonile.
- IgG antikehad: Need tekivad hiljem (4–6 nädalat või rohkem pärast nakatumist) ja võivad jääda verre aastateks või isegi eluks ajaks, näidates, et inimene on haigusega kokku puutunud.
Kui teha test liiga vara, võib tulemus olla valenegatiivne. Samuti võib IgG antikehade olemasolu ilma sümptomiteta viidata vaid kunagisele läbipõetud haigusele, mis ei vaja enam ravi. Seetõttu tõlgendab arst analüüsivastuseid alati koos patsiendi kaebustega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas borrelioosi vastu on olemas vaktsiin?
Ei, hetkel ei ole inimestele mõeldud vaktsiini puukborrelioosi vastu. Vaktsineerida saab ainult puukentsefaliidi vastu, mis on viirushaigus. Seetõttu on borrelioosi vältimiseks oluline ennetus ja puukide vältimine.
Kas läbipõetud haigus annab immuunsuse?
Kahjuks ei anna puukborrelioosi läbipõdemine pikaajalist immuunsust. Inimene võib elu jooksul nakatuda mitu korda, kui teda hammustab uus nakatunud puuk.
Mida teha, kui leian endalt puugi?
Eemaldage puuk võimalikult kiiresti. Kasutage peene otsaga pintsette, haarates puugist kinni naha lähedalt. Tõmmake ühtlase ja kindla liigutusega otse üles. Ärge keerake puuki ega kasutage õli või alkoholi. Mida kiiremini puuk eemaldatakse, seda väiksem on borrelioosi nakatumise risk. Pärast eemaldamist puhastage haav antiseptikuga.
Kas ma võin saada borrelioosi oma lemmikloomalt?
Otse lemmikloomalt (koeralt või kassilt) inimene borrelioosi ei saa. Küll aga võivad lemmikloomad tuua nakatunud puuke oma karvades tuppa, kust need võivad liikuda inimesele. Seetõttu on oluline kasutada lemmikloomadel puugitõrjevahendeid.
Kas raseduse ajal põetud borrelioos on lapsele ohtlik?
Kui rase naine haigestub borrelioosi, tuleb teda koheselt ravida antibiootikumidega. Õigeaegse ravi korral on oht lootele väga väike. Ravimata jätmisel võib teoreetiliselt tekkida tüsistusi, seega on raseduse ajal puukide vältimine ja kiire arsti poole pöördumine eriti oluline.
Taastumine ja pikaajaline prognoos
Enamik patsiente paraneb puukborrelioosist täielikult pärast 2–4 nädalast antibiootikumikuuri. Kõige sagedamini kasutatakse raviks doksütsükliini või amoksitsilliini. Mida varem ravi alustatakse, seda kiirem ja täielikum on paranemine.
Siiski kogevad vähesed patsiendid sümptomeid ka pärast ravi lõppu. Seda seisundit nimetatakse mõnikord post-Lyme’i sündroomiks (PLDS). Inimene võib tunda väsimust, unehäireid või liigesvalusid veel mitu kuud pärast bakterite hävitamist. Teadlased usuvad, et see on tingitud autoimmuunsest reaktsioonist või koekahjustusest, mis vajab aega paranemiseks, mitte aktiivsest infektsioonist. Sellisel juhul pikem antibiootikumiravi tavaliselt tulemusi ei anna ning keskenduda tuleb sümptomite leevendamisele, tervislikule eluviisile ja füsioteraapiale, et aidata kehal taastuda.
Oluline on säilitada rahu. Borrelioos on tõsine haigus, kuid tänapäevase meditsiiniga hästi ravitav. Teadlikkus sümptomitest ja puukide kiire eemaldamine on parim viis oma tervise kaitsmiseks Eesti looduses.
