Südame-veresoonkonna haigused on endiselt peamine surmapõhjus nii Eestis kui ka mujal maailmas, mistõttu on vere kolesteroolisisalduse jälgimine muutunud rutiinse tervisekontrolli lahutamatuks osaks. Aastaid on arstid ja patsiendid keskendunud peamiselt madala tihedusega lipoproteiinile ehk LDL-kolesteroolile, mida rahvakeeli tuntakse “halva” kolesteroolina. Siiski näitab kaasaegne meditsiiniteadus ja kardioloogide igapäevane praktika üha selgemalt, et LDL-number üksi ei pruugi anda täielikku pilti inimese tegelikust riskist haigestuda infarkti või insulti. Üha enam räägitakse vajadusest vaadata sügavamale ning pöörata tähelepanu näitajale, mis hõlmab endas kõiki aterogeenseid ehk veresooni kahjustavaid osakesi – selleks on mitte-HDL-kolesterool. See lihtne, kuid äärmiselt informatiivne arvutus võib osutuda elu päästvaks, eriti inimestel, kellel on ainevahetushäired või diabeet.
Mis on mitte-HDL-kolesterool ja kuidas seda arvutatakse?
Mitte-HDL-kolesterool ei ole keeruline laboratoorne test, mis nõuaks kalleid seadmeid või eraldi vereproovi. See on arvutuslik väärtus, mis saadakse standardse lipiidide paneeli (vereanalüüsi) tulemustest. Valem on lihtne: üldkolesterool miinus HDL-kolesterool (nn “hea” kolesterool).
Miks see number on nii oluline? Veres ringleb kolesterool erinevates pakettides ehk lipoproteiinides. Traditsiooniline lähenemine keskendub LDL-ile, kuid veres on ka teisi kahjulikke osakesi, näiteks VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiin) ja IDL (keskmise tihedusega lipoproteiin). Need osakesed sisaldavad samuti kolesterooli ja triglütseriide ning on võimelised tungima veresoone seina, põhjustades naastude teket ehk ateroskleroosi. Mitte-HDL-kolesterooli number koondab endas kõik need ohtlikud osakesed, andes seega palju täpsema hinnangu “aterogeensele koormusele”, mida veresooned peavad taluma.
Miks traditsiooniline LDL-number võib olla petlik?
Aastakümneid on raviotsused põhinenud LDL-kolesterooli tasemel. Kuigi see on endiselt oluline, on sellel tõsised piirangud. Nimelt arvutatakse LDL-kolesterooli taset enamasti Friedewaldi valemi abil, mis muutub ebatäpseks, kui inimese veres on kõrge triglütseriidide tase. See on väga levinud olukord metaboolse sündroomi, ülekaalu ja II tüüpi diabeediga patsientidel.
Sellises olukorras võib labor vastata “normaalse” või isegi madala LDL-numbri, luues patsiendile ja arstile petliku turvatunde. Tegelikkuses võib aga inimese veres olla suur hulk teisi aterogeenseid osakesi (nagu VLDL jäänukid), mida LDL-number ei peegelda. Mitte-HDL-kolesterool seevastu ei sõltu triglütseriidide tasemest ning püsib täpne ka siis, kui vereproov pole antud tühja kõhuga. See teeb sellest äärmiselt usaldusväärse markeri tegeliku südame-veresoonkonna riski hindamisel.
Jääkkolesterool – varjatud oht veresoontes
Üks peamisi põhjuseid, miks kardioloogid soovitavad jälgida mitte-HDL taset, on nn jääkkolesterool (inglise keeles remnant cholesterol). See on kolesterool, mida transporditakse triglütseriidide rikastes lipoproteiinides. Pärast söömist tõuseb veres triglütseriidide tase ja tekivad jäänukosakesed.
Uuringud on näidanud, et jääkkolesterool võib olla veresoontele isegi toksilisem kui LDL-kolesterool. See põhjustab veresoone seina sisekestas põletikku ja kiirendab tromboosi teket. Kuna mitte-HDL-kolesterooli arvutus hõlmab automaatselt ka jääkkolesterooli, on see parim viis selle varjatud riski avastamiseks. Inimestel, kellel on normaalsed LDL-väärtused, kuid kõrge mitte-HDL tase, on statistiliselt oluliselt kõrgem risk haigestuda südame isheemiatõvesse.
Kellel on kõrgenenud mitte-HDL-i risk kõige suurem?
Kuigi mitte-HDL on oluline näitaja kõigile, on teatud inimgrupid, kelle puhul on selle jälgimine kriitilise tähtsusega. Sageli on need inimesed, kelle lipiidide profiil on n-ö tasakaalust väljas, kuid mitte klassikalisel moel.
- Metaboolne sündroom: Inimesed, kellel on kõhuõõne rasvumine, kõrgenenud vererõhk ja kõrge veresuhkur.
- II tüüpi diabeet: Diabeetikutel on sageli normaalne LDL tase, kuid väga kõrge triglütseriidide ja madal HDL tase, mis tõstab mitte-HDL näidu ohtlikult kõrgele.
- Kõrge triglütseriidide tase: Kui triglütseriidid on üle 2,3 mmol/L, on LDL-arvutus ebatäpne ja juhinduda tuleb mitte-HDL-ist.
- Rasvmaks: Mittealkohoolne rasvmaksahaigus on tugevalt seotud vere rasvade ainevahetuse häiretega.
Normväärtused ja eesmärgid
Mitte-HDL-kolesterooli eesmärkväärtused sõltuvad inimese üldisest südame-veresoonkonna haiguste riskist (vanus, sugu, suitsetamine, vererõhk, kaasuvad haigused). Üldreeglina on mitte-HDL eesmärk umbes 0,8 mmol/L kõrgem kui vastav LDL eesmärk.
Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) ravijuhised annavad järgmised orientiirid:
- Väga kõrge riskiga patsiendid (nt läbipõetud infarkt, diagnoositud südamehaigus, diabeet organibkahjustusega): Eesmärk on alla 2,2 mmol/L (mõnedes juhistes isegi alla 2,0 mmol/L).
- Kõrge riskiga patsiendid (nt oluliselt kõrgenenud üksik riskifaktor, pikaaegne diabeet): Eesmärk on alla 2,6 mmol/L.
- Mõõduka riskiga patsiendid: Eesmärk on alla 3,4 mmol/L.
Kui teie analüüsi vastus on nendest numbritest kõrgem, tähendab see, et veres ringleb liiga palju aterogeenseid osakesi ja on vaja sekkuda elustiili muutuste või ravimitega.
Kuidas langetada mitte-HDL-kolesterooli taset?
Hea uudis on see, et mitte-HDL taset saab edukalt mõjutada. Kuna see näitaja on kombinatsioon LDL-ist ja triglütseriidide rikastest osakestest, peab ravi olema mitmekülgne.
Toitumine ja kehakaal
Kõige tõhusam viis mitte-HDL taseme langetamiseks on vähendada küllastunud rasvade (loomne rasv, või, rasvased piimatooted) ja lihtsuhkrute tarbimist. Liigne suhkur ja rafineeritud süsivesikud tõstavad triglütseriide, mis omakorda kergitab mitte-HDL taset. Vahemere dieet, mis on rikas oliiviõli, pähklite, kala, köögiviljade ja täisteratoodete poolest, on teaduslikult tõestatud parim valik.
Füüsiline aktiivsus
Regulaarne aeroobne treening (kõndimine, jooksmine, ujumine) aitab põletada triglütseriide kütuseks ja tõstab kaitsvat HDL-kolesterooli. See topeltefekt aitab mitte-HDL numbrit märgatavalt parandada.
Ravimid
Kui elustiilimuutused ei anna piisavat tulemust, kasutavad arstid erinevaid ravimeid. Statiinid on nurgakivi, kuna need vähendavad tõhusalt LDL-i ja seega ka üldist mitte-HDL taset. Vajadusel lisatakse ezetimiibi (vähendab kolesterooli imendumist soolestikust). Kui triglütseriidid on väga kõrged, võidakse kaaluda fibraatide või oomega-3 rasvhapete preparaatide (retseptiravimina) lisamist.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean enne vereanalüüsi andmist olema söömata?
Traditsiooniliselt nõuti kolesteroolianalüüsideks 12-tunnist paastu. Kaasaegsed juhised on aga leebemad. Mitte-HDL-kolesterooli määramiseks ei ole paastumine ilmtingimata vajalik, kuna see näitaja on stabiilsem kui triglütseriidid üksi. Siiski, kui arst soovib täpselt mõõta triglütseriide või veresuhkrut, võib paastumine olla vajalik. Järgige alati oma arsti konkreetseid juhiseid.
Kas munade söömine tõstab mitte-HDL-kolesterooli?
Munad sisaldavad küll palju toidukolesterooli, kuid enamiku inimeste puhul mõjutab toidust saadav kolesterool vere kolesteroolitaset vähem kui küllastunud rasvad ja transrasvad. Mõõdukas munade tarbimine (nt 3–4 korda nädalas) on enamikule tervislik. Probleemiks on pigem muna kõrvale söödav peekon või vorst.
Mis vahe on ApoB testil ja mitte-HDL-kolesteroolil?
Apolipoproteiin B (ApoB) on valk, mis asub iga “halva” kolesterooli osakese pinnal. ApoB mõõtmine loeb kokku aterogeensete osakeste täpse arvu. See on väga täpne riskinäitaja, kuid see on kallim ja pole igal pool kättesaadav. Mitte-HDL-kolesterool korreleerub ApoB-ga väga tugevalt ja on tasuta kättesaadav igast standardsest lipiidiprofiilist, olles seega praktilisem esmane valik.
Kas oomega-3 toidulisandid aitavad?
Kalaõli ja oomega-3 rasvhapped on tõhusad eelkõige triglütseriidide langetamisel. Kuna kõrged triglütseriidid tõstavad mitte-HDL taset, võivad kvaliteetsed ja piisavas doosis oomega-3 preparaadid aidata üldist riskiprofiili parandada. Madala doosiga käsimüügi toidulisandid ei pruugi aga anda märgatavat raviefekti.
Teekaart pikaajalise südame tervise tagamiseks
Südame tervise hoidmine on maraton, mitte sprint. Teadmine oma mitte-HDL-kolesterooli tasemest annab teile eelise – see on justkui varajane hoiatussüsteem, mis annab märku vajadusest tegutseda enne, kui veresooned on pöördumatult kahjustatud. Oluline on mõista, et ateroskleroos on hiiliv protsess, mis algab juba nooruses ja kulgeb aastakümneid sümptomiteta.
Järgmise arstivisiidi ajal ärge küsige ainult oma üldkolesterooli numbrit. Küsige täpsemalt: “Milline on minu mitte-HDL-kolesterool ja kas see on minu riskigrupile vastav?” See küsimus näitab teie teadlikkust ja suunab vestluse kõige olulisemale aspektile infarkti ja insuldi ennetamises. Kombineerides teadlikkuse aktiivse elustiili, tervisliku toitumise ja vajadusel arsti määratud raviga, on võimalik oluliselt pikendada oma tervena elatud aastaid ning hoida veresooned puhtana ka kõrges eas.
