Ajukasvaja tunnused: märgid, mida ei tohi ignoreerida

Inimkeha on äärmiselt tark mehhanism, mis saadab meile pidevalt signaale oma seisukorra kohta. Sageli kipume me igapäevaelu kiires tempos väiksemaid tervisemuresid eirama, pidades neid stressi, väsimuse või külmetuse ilminguteks. Ajukasvaja on diagnoos, mis tekitab hirmu igaühes, kuid on oluline mõista, et varajane avastamine parandab märgatavalt ravivõimalusi ja prognoosi. Kuigi paljud allpool kirjeldatud sümptomid võivad viidata ka hoopis leebematele terviseprobleemidele, on kriitilise tähtsusega osata eristada tavalist väsimust või peavalu märkidest, mis vajavad kohest neuroloogi tähelepanu. Teadlikkus on esimene samm oma tervise kaitsmisel.

Peavalud – millal peaks muretsema?

Peavalu on kahtlemata üks levinumaid kaebusi, millega arsti poole pöördutakse, ning enamasti ei ole selle põhjuseks kasvaja. Siiski on ajukasvajaga seotud peavaludel teatud eripärad, mis eristavad neid tavapärastest pingepeavaludest või migreenist. Kasvaja kasvades suureneb surve kolju sees, mis tekitab spetsiifilist valu.

Tasub olla tähelepanelik järgmiste mustrite suhtes:

  • Hommikused peavalud: Valu on sageli kõige intensiivsem kohe pärast ärkamist. See on tingitud asjaolust, et lamades tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda surub tundlikele ajustruktuuridele. Püsti tõustes ja liikuma hakates võib valu päeva jooksul leeveneda.
  • Valu iseloomu muutumine: Kui olete harjunud teatud tüüpi peavaludega, kuid nüüd kogete midagi täiesti uut või valu on muutunud sagedasemaks ja intensiivsemaks, on see ohumärk.
  • Valu füüsilisel pingutusel: Peavalu, mis ägeneb köhimisel, aevastamisel, kummardamisel või tualetis pingutamisel, võib viidata suurenenud rõhule ajus.
  • Ravimite ebatõhusus: Kui tavapärased käsimüügiravimid (nagu ibuprofeen või paratsetamool), mis varem aitasid, ei paku enam leevendust, tuleks konsulteerida arstiga.

Krambid ja ootamatud tõmblused

Üks selgemaid ja alarmisemaid märke ajukasvajast on krambid. Kasvaja võib ärritada aju neuroneid, põhjustades kontrollimatuid elektrilisi impulsse. See võib juhtuda olenemata kasvaja tüübist või staadiumist ning on sageli üks esimesi sümptomeid, mis viib patsiendi uuringutele.

Krambid ei tähenda alati kogu keha hõlmavaid tõmblusi. Need võivad avalduda väga erinevalt:

  1. Fokaalsed krambid: Need haaravad vaid ühte kehaosa või piirkonda. Võite tunda kontrollimatut tõmblemist käes, jalas või näos.
  2. Teadvusehäired: Mõnikord ei kaasne krampidega füüsilist tõmblemist, vaid inimene võib justkui “ära vajuda”, jäädes hetkeks kontakti võimetuks, jõllitades tühjusesse.
  3. Sensoorsed häired: Enne krambihoogu või selle asemel võib inimene tunda kummalisi lõhnu, maitseid või näha sähvatusi, mida tegelikkuses ei eksisteeri.

Kui täiskasvanud inimesel, kellel pole varem epilepsiat diagnoositud, tekib krambihoog, on see väga tõsine sümptom, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist.

Muutused isiksuses ja vaimses võimekuses

Ajukasvajad, eriti need, mis asuvad otsmikusagaras (piirkond, mis vastutab meie isiksuse, käitumise ja otsustusvõime eest), võivad drastiliselt muuta inimese olemust. Need muutused võivad olla hiilivad ja lähedased märkavad neid sageli enne patsienti ennast.

Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele ilmingutele:

  • Mäluhäired: Raskused lühiajalise mäluga, asjade unustamine või segadus ajas ja kohas. See võib sarnaneda dementsuse sümptomitega, kuid võib esineda ka noorematel inimestel.
  • Meeleolu kõikumised: Põhjendamatu agressiivsus, apaatia või depressioon. Inimene, kes oli varem rahulik ja kaalutlev, võib muutuda impulsiivseks ja ärrituvaks.
  • Keskendumisraskused: Võimetus keskenduda lihtsatele ülesannetele või viia alustatud tegevusi lõpuni. Samuti võib esineda raskusi keerukama informatsiooni töötlemisel.

Need sümptomid on eriti petlikud, kuna neid seostatakse tihti läbipõlemise, stressi või vananemisega. Siiski, kui muutused on järsud ja püsivad, ei tohiks neid ignoreerida.

Nägemis-, kuulmis- ja kõnehäired

Sõltuvalt kasvaja asukohast võib see suruda närvidele, mis kontrollivad meie meeli. Need sümptomid on sageli väga spetsiifilised ja võivad aidata arstidel aimata kasvaja paiknemist veel enne pildiuuringute tegemist.

Nägemishäired

Ootamatu nägemise halvenemine ei pruugi alati tähendada prillide vajadust. Ajukasvaja võib põhjustada hägust nägemist, topeltnägemist või isegi perifeerse nägemise kadu. Viimane on eriti ohtlik, kuna inimene ei pruugi seda ise kohe märgata – ta hakkab lihtsalt sagedamini asjadele otsa komistama või ei märka küljelt lähenevaid objekte (näiteks liikluses).

Kuulmisprobleemid

Kui kasvaja asub kuulmisnärvi läheduses, võib see põhjustada ühepoolset kuulmislangust või pidevat kohinat/helinat kõrvades (tinnitus). Erinevalt vanadusest tingitud kuulmislangusest, mis on tavaliselt sümmeetriline, mõjutab kasvaja enamasti vaid ühte kõrva.

Kõnehäired

Raskused õigete sõnade leidmisel, ebaselge kõne või võimetus aru saada teiste jutust (afaasia) on tõsised neuroloogilised sümptomid. Need viitavad sageli probleemile aju vasakus poolkeras, kus enamikul inimestel asuvad kõnekeskused.

Füüsiline kohmakus ja tasakaaluhäired

Väikeaju on aju osa, mis vastutab meie koordinatsiooni ja tasakaalu eest. Kui kasvaja asub selles piirkonnas, võib inimesel tekkida raskusi kõndimisega, tasakaalu hoidmisega või peenmotoorikat nõudvate ülesannetega (näiteks nööbide kinni panemine või käekirja halvenemine).

Sümptomid, mida jälgida:

  • Kallistumine ühele küljele kõndides.
  • Pearinglus, mis ei ole seotud asendi muutusega.
  • Kohmakus, asjade pillamine käest.
  • Värisemine kätes või jalgades.

Iiveldus ja oksendamine ilma nähtava põhjuseta

Nagu peavalugi, on iiveldus väga üldine sümptom. Kuid ajukasvaja puhul on iiveldusel ja oksendamisel teatud eripärad. See ei ole seotud toidumürgituse ega viirusega. Sageli esineb iiveldust just hommikuti või see tekib äkiliselt asendi muutmisel (näiteks voodist tõustes).

Seletamatu ja püsiv iiveldus, eriti kui see esineb koos peavaludega, on märk tõusnud koljusisesest rõhust ja vajab kiiret uurimist.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Ajukasvajate teema tekitab palju küsimusi ja müüte. Siin on vastused mõnedele levinumatele küsimustele, mis võivad aidata olukorda selgemalt näha.

Kas kõik ajukasvajad on vähk?

Ei, kõik ajukasvajad ei ole pahaloomulised ehk vähkkasvajad. On olemas ka healoomulised kasvajad (näiteks meningioomid), mis kasvavad aeglaselt ega levi ümbritsevatesse kudedesse. Siiski võivad ka healoomulised kasvajad olla ohtlikud, kui nad suruvad elutähtsatele ajupiirkondadele ja vajavad sageli ravi.

Kas mobiiltelefonide kasutamine põhjustab ajukasvajat?

See on üks levinumaid hirme tänapäeva ühiskonnas. Praeguse seisuga ei ole teaduslikud uuringud suutnud leida kindlat ja ühest seost mobiiltelefonide kiirguse ja ajukasvajate tekke vahel. Siiski jätkavad teadlased pikaajaliste mõjude uurimist.

Kas ajukasvaja on pärilik?

Enamik ajukasvajaid ei ole pärilikud ja tekivad juhuslike geenimutatsioonide tagajärjel inimese elu jooksul. Siiski on olemas teatud haruldased geneetilised sündroomid (nagu neurofibromatoos), mis võivad suurendada kasvajate tekkeriski, kuid need moodustavad vaid väikese osa kõigist diagnoosidest.

Kuidas ajukasvajat diagnoositakse?

Esmalt teeb neuroloog füüsilise ja neuroloogilise läbivaatuse (kontrollib reflekse, nägemist, tasakaalu). Kui on kahtlus kasvajale, on peamiseks diagnostikavahendiks magnetresonantstomograafia (MRT) või kompuutertomograafia (KT), mis annavad ajust detailse pildi.

Diagnostika ja edasised sammud kahtluse korral

Kui tunnete muret enda või oma lähedase tervise pärast ja märkate ülaltoodud sümptomeid, on kõige olulisem mitte sattuda paanikasse, vaid tegutseda ratsionaalselt. Üksik sümptom ei tähenda automaatselt kõige hullemat, kuid sümptomite kombinatsioon või nende süvenemine on selge signaal arsti külastamiseks.

Esimene samm on pöörduda oma perearsti poole, kes saab teha esmase läbivaatuse ja vajadusel suunata teid neuroloogi vastuvõtule. Neuroloog saab määrata täpsemad uuringud.

Oluline on meeles pidada järgmist:

  • Pange kirja kõik sümptomid, isegi need, mis ei tundu olevat ajuga seotud.
  • Märkige üles, millal sümptomid algasid ja kas need on aja jooksul muutunud.
  • Võtke arsti juurde kaasa lähedane inimene, kes aitab infot meelde jätta ja kirjeldada kõrvaltvaataja pilguga muutusi teie käitumises.

Tänapäeva meditsiin on teinud suuri edusamme ajukasvajate ravis. Kirurgilised meetodid, kiiritusravi ja keemiaravi on muutunud täpsemaks ja efektiivsemaks. Mida varem probleem avastatakse, seda rohkem on ravivõimalusi ja seda parem on elukvaliteedi säilitamise tõenäosus. Teie tervis on teie kõige kallim vara – kuulake oma keha ja ärge kartke küsida nõu spetsialistidelt.