Lähedase inimese hooldamine kodustes tingimustes on nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt nõudlik ülesanne, millega kaasneb suur vastutus. Üks sagedasemaid ja samas ohtlikumaid tüsistusi voodihaige või vähese liikumisvõimega inimese puhul on lamatised. Need nahakahjustused võivad tekkida üllatavalt kiiresti, põhjustades hooldatavale suurt valu ja ebamugavust ning pikendades oluliselt taastumisprotsessi. Kuigi lamatiste teke võib tunduda paratamatu, on reaalsus see, et õigete teadmiste, järjepideva hoolduse ja sobivate abivahenditega on enamikku neist võimalik ennetada. Järgnev artikkel on koostatud praktiliseks teejuhiks igale hooldajale, kes soovib pakkuda oma lähedasele parimat võimalikku elukvaliteeti ja vältida raskesti paranevate haavandite teket.
Mis on lamatised ja miks need tekivad?
Lamatised, meditsiinilises keeles tuntud ka kui dekubitus, on lokaalsed naha ja nahaaluse koe kahjustused, mis tekivad peamiselt surve, hõõrdumise või nihkejõudude tagajärjel. Lihtsustatult öeldes tekib lamatis siis, kui inimese keharaskus surub pehmeid kudesid (nahka, rasvkudet ja lihaseid) pikema aja vältel vastu kõva pinda, näiteks voodimadratsit või ratastooli istet.
See surve takistab normaalset vereringet antud piirkonnas. Veri on hädavajalik, et transportida rakkudesse hapnikku ja toitaineid. Kui verevool on takistatud, hakkavad rakud nälga jääma ja surevad, mis viibki koe lagunemiseni ja haavandi tekkeni. Kõige kriitilisemad piirkonnad on need, kus luud asuvad vahetult naha all ja polsterdav rasvkude on õhuke. Hooldajana peaksite pöörama erilist tähelepanu järgmistele kehapiirkondadele:
- Ristluu ja sabakondi piirkond: See on kõige levinum lamatiste tekkekoht selili lamavatel või poolistuvas asendis olevatel patsientidel.
- Kannad: Sageli tähelepanuta jäetud piirkond, kus vereringe on niigi aeglasem.
- Puusad ja reieluud: Ohustatud eelkõige neil, kes lamavad palju külili.
- Abaluud, küünarnukid ja kukal: Piirkonnad, mis puutuvad pidevalt kokku madratsiga.
Lamatiste neli raskusastet
Lamatiste edukaks raviks on kriitilise tähtsusega nende varajane märkamine. Kahjustused jagatakse rahvusvaheliselt nelja staadiumisse, mis aitavad hinnata olukorra tõsidust ja valida õigeid ravimeetodeid.
I staadium: Mittevalgenev punetus
See on ohumärk. Nahk on terve, kuid sellel on piiritletud punetus (tumedama nahatooniga inimestel võib see olla sinakas või lilla), mis ei muutu vajutamisel heledaks. Piirkond võib olla katsudes valulik, soojem või jahedam kui ümbritsev nahk. Selles faasis on kahjustus veel täielikult pöörduv, kui surve koheselt eemaldada.
II staadium: Osaline nahakahjustus
Nahk on katki. See võib väljenduda madala, roosaka põhjaga haavandina või terve või purunenud villina. Selles etapis on nakkusoht juba olemas ning inimene tunneb märgatavat valu. Tihti aetakse seda segamini lihtsa marrastuse või haudumusega, kuid tegemist on juba tõsisema koekahjustusega.
III staadium: Täielik nahakahjustus
Haavand on sügav, ulatudes läbi nahaaluse rasvkoe, kuid mitte veel lihasteni. Haav võib sarnaneda sügava kraatriga. Selles faasis võib esineda kärbunud kude (nekroosi), mis on sageli kollakas või hallikas. Paranemine on aeganõudev ja vajab meditsiinilist sekkumist.
IV staadium: Ulatuslik koekahjustus
Kõige raskem vorm, kus kahjustus ulatub lihaste, kõõluste või isegi luuni. Infektsioonioht on äärmiselt suur ning see võib viia luupõletiku või veremürgituseni (sepsis). Sellised haavandid vajavad sageli kirurgilist ravi ja spetsiifilist haavahooldust kuude viisi.
Ennetustöö kuldreeglid: asend, hügieen ja abivahendid
Lamatiste ravi on kordades keerulisem ja kulukam kui nende ennetamine. Hooldajana on teie igapäevane rutiin peamine kaitsekilp lamatiste vastu. Ennetustöö toetub kolmele sambale.
1. Regulaarne asendi muutmine
Liikumatus on lamatiste peamine vaenlane. Kui patsient ei suuda end ise liigutada, peab hooldaja tegema seda tema eest.
- Kahe tunni reegel: Voodihaige asendit tuleks muuta vähemalt iga kahe tunni järel. Ratastoolis istuva inimese asendit või raskuskeset tuleks kohendada iga 15–30 minuti tagant.
- Õiged asendid: Vältige patsiendi lohistamist voodis, kuna see tekitab nihkejõude, mis rebivad veresooni. Kasutage libistuslinu või pööramisabivahendeid.
- 30-kraadine kalle: Külili asendis olles ei tohiks inimene olla täpselt puusakondi peal (90 kraadi), vaid pigem 30-kraadise nurga all, toetatuna patjadega selja taga.
- Kandade vabastamine: Asetage säärte alla padi nii, et kannad oleksid madratsist veidi kõrgemal (“hõljuvad kannad”).
2. Naha mikrokliima ja hügieen
Niiskus muudab naha pehmeks ja vastuvõtlikumaks vigastustele. Uriinipidamatuse või liigse higistamise korral on risk mitmekordne.
Peske nahka leige vee ja pH-neutraalsete pesuvahenditega. Vältige tugevat hõõrumist kuivatamisel – pigem tupsutage nahk kuivaks. Kasutage spetsiaalseid barjäärkreeme (tsinkoksiidi või silikooniga), mis kaitsevad nahka uriini ja väljaheidete söövitava toime eest. Samas vältige liigset kreemitamist mähkmete all, kuna see võib vähendada mähkme imavust.
3. Spetsiaalsed abivahendid
Tavalised poroloonmadratsid ei ole pikaajaliseks lamamiseks sobivaimad. Tänapäeval on saadaval antidekubiitsed madratsid, mis jagunevad staatilisteks (vahud, geelid) ja dünaamilisteks (õhkpadjad, kus rõhk vaheldub kompressori abil).
NB! Vältige rõngaskujuliste kummipatjade (nn “sõõrikute”) kasutamist. Kuigi need vabastavad surve keskelt, tekitavad nad tugeva surve rõnga servades, takistades veelgi vereringet kahjustatud piirkonna ümber.
Toitumise ja vedeliku tarbimise kriitiline roll
Tihti alahinnatakse toitumise mõju lamatiste tekkele ja paranemisele. Nahk on organ, mis vajab uuenerimiseks “ehitusmaterjali”. Alatoitumus muudab naha õhukeseks, kuivaks ja mitteelastseks, kaotades selle loomuliku polsterduse luude ümber.
Patsiendile tuleks tagada menüü, mis on rikas valkude poolest (liha, kala, munad, piimatooted, kaunviljad), sest valgud on kudede taastamise aluseks. Vitamiinidest on haavade paranemisel võtmetähtsusega C-vitamiin ja tsink. Kui patsient ei suuda süüa piisavalt tavatoitu, tasub konsulteerida arstiga spetsiaalsete kõrge kaloraaži ja valgusisaldusega ravitoitude (nt valgujoogid) lisamiseks menüüsse.
Sama oluline on vedeliku tarbimine. Dehüdreerunud nahk on habras. Jälgige, et hooldatav jooks piisavalt vett, mahla või teed, arvestades muidugi võimalike neeru- või südamehaigustega seotud piiranguid.
Esmaabi ja ravi lamatiste ilmnemisel
Kui märkate esimesi lamatise tunnuseid (I staadiumi punetus), on esimene ja tähtsaim samm surve täielik eemaldamine antud piirkonnast. Ilma selleta ei aita ükski salv ega plaaster.
- Puhastamine: Haavandit või kahjustatud nahka tuleb puhastada spetsiaalse haavapuhastusvahendiga või füsioloogilise lahusega. Vältige vesinikperoksiidi või joodi kasutamist lahtistel haavadel, kuna need võivad kahjustada uusi tekkivaid rakke.
- Sidumine: Kasutage kaasaegseid haavahooldustooteid. Hüdrokolloidid, vahtsidemed ja alginaadid loovad haavale niiske keskkonna, mis soodustab paranemist kiiremini kui vana kooli “kuiv marli”. Side peab vastama haava eritisele – kui haav on märg, peab side imama; kui haav on kuiv, peab side niisutama.
- Valu leevendamine: Lamatised on valusad. Veenduge, et patsiendi valuravi skeem oleks adekvaatne, eriti enne sidumist.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas lamatisi tohib masseerida vereringe parandamiseks?
Ei, kindlasti mitte. Punetavaid kohti või luulisi väljaulatuvaid osi ei tohi kunagi tugevalt masseerida. Massaaž võib habrast kudet veelgi rohkem kahjustada ja rebestada nahaaluseid veresooni, kiirendades lamatise teket.
Kui kiiresti lamatised tekivad?
Lamatised võivad tekkida väga kiiresti, mõnikord isegi kahe kuni kuue tunni jooksul pideva surve all olles. Seetõttu ongi regulaarne asendivahetus kriitilise tähtsusega, eriti täiesti liikumatu patsiendi puhul.
Kas lamatised on nakkavad?
Lamatised ise ei ole nakkavad – need ei levi inimeselt inimesele nagu viirus või seenhaigus. Küll aga võivad lamatishaavandid nakatuda bakteritega, mis võivad olla ohtlikud, kui hügieeninõudeid ei täideta, kuid otsene nakkusoht hooldajale puudub.
Kas puudrit tohib kasutada?
Üldiselt ei soovitata tänapäevases hoolduses talki ega puudrit kasutada, eriti koos mähkmetega. Puuder võib niiskusega kokku puutudes minna “tükki”, tekitades nahale täiendavat hõõrdumist, ning see kuivatab nahka liigselt, mis pole alati hea. Eelistada tuleks spetsiaalseid barjäärkreeme.
Millal kaasata spetsialist või koduõde?
Hooldaja ei pea kõigega üksi toime tulema. On olukordi, kus kodustest vahenditest ja teadmistest jääb väheks ning professionaalse abi kaasamine on hädavajalik patsiendi ohutuse tagamiseks. Kui hoolimata asendi muutmisest ja naha kaitsmisest punetus ei taandu 24–48 tunni jooksul, tuleks konsulteerida perearsti või pereõega.
Kohene meditsiiniline sekkumine on vajalik, kui märkate haavandis põletikutunnuseid: haava ümbrus on tulikuum, turses ja erkpunane, haavast eritub halvalõhnalist mäda või patsiendil tõuseb palavik. III ja IV astme lamatised vajavad peaaegu alati spetsiaalse väljaõppega haavaõe või kirurgi pilku. Eestis on võimalik paljudel juhtudel tellida koduõendusteenust, mis on ravikindlustatud isikutele tasuta (perearsti saatekirjaga). Koduõde saab regulaarselt käia haavu sidumas, õpetada hooldajale õigeid võtteid ning hinnata haava paranemise dünaamikat professionaalse pilguga. Õigeaegne spetsialisti kaasamine säästab lähedast kannatustest ja hoiab ära eluohtlikud tüsistused.
