Kõhuussid ja sooleparasiidid on teema, millest paljud inimesed eelistavad vaikida, pidades seda piinlikuks või seostades seda vaid puuduliku hügieeniga arengumaades. Reaalsus on aga see, et parasiidid on märksa levinumad, kui me igapäevaselt endale teadvustame, ning need võivad tabada igaüht, sõltumata elustiilist või sissetulekust. Sageli kulgeb nakatumine esialgu märkamatult, kuid aja jooksul hakkab organism saatma signaale, mida kergekäeliselt teiste terviseprobleemide või lihtsalt väsimuse arvele kirjutatakse. Teadlikkus varajastest sümptomitest on kriitilise tähtsusega, sest ravimata jätmisel võivad sooleparasiidid põhjustada pikaajalisi tervisekahjustusi, toitainete puudust ja immuunsüsteemi nõrgenemist. Järgnevas artiklis vaatleme põhjalikult, millised on need ohumärgid, mida keha meile saadab, ja kuidas erinevad parasiidid meie tervist mõjutavad.
Miks on sooleparasiidid ohtlikumad kui arvatakse?
Sooleparasiidid ei ole lihtsalt ebamugavust tekitavad “külalised”, vaid organismid, mis elavad peremeesorganismi, antud juhul inimese, arvelt. Nad toituvad meie poolt tarbitud toidust, omastades eluks vajalikke vitamiine, mineraale ja energiat, jättes inimese keha nälga isegi siis, kui toitumine on pealtnäha korras. Veelgi hullem on see, et parasiidid eritavad oma elutegevuse käigus toksiine, mis mürgitavad peremeesorganismi, koormates liigselt maksa ja lümfisüsteemi.
Pikaajaline parasiitide esinemine kehas võib viia krooniliste põletike tekkeni ja nõrgestada organismi vastupanuvõimet viirustele ja bakteritele. Seetõttu on äärmiselt oluline osata eristada tavalist kõhuviirust või stressist tingitud seedehäiret parasiitnakkuse sümptomitest.
Peamised seedesüsteemi häired, mis viitavad kutsumata külalistele
Kõige otsesemalt mõjutavad kõhuussid loomulikult seedetrakti tööd. Kuna nad elutsevad soolestikus, on seedehäired sageli esimeseks märgiks, et midagi on valesti. Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt parasiidi liigist ja nakkuse ulatusest.
- Krooniline kõhulahtisus või -kinnisus: Mõned parasiidid toodavad aineid, mis põhjustavad naatriumi ja kloriidi kadu organismist, viies sagedase ja vesise kõhulahtisuseni. Teised, suuremad ussid, võivad füüsiliselt blokeerida soolestikku, tekitades kõhukinnisust.
- Gaasid ja puhitus: Kui parasiidid elavad peensooles, tekitavad nad seal põletikku, mis omakorda põhjustab gaaside teket ja ebamugavat puhitustunnet. See sümptom võib süveneda pärast teatud toitude, näiteks raskesti seeditavate süsivesikute tarbimist.
- Iiveldus ja oksendamine: Toksiinid, mida parasiidid eritavad, võivad põhjustada pidevat iiveldustunnet, mis ei ole seotud toidumürgituse ega viirustega.
- Muutused söögiisus: Üks levinumaid müüte on see, et parasiitidega inimene on alati näljane. Kuigi suurenenud söögiisu on võimalik (kuna ussid tarbivad osa toidust), esineb sama sageli ka söögiisu langust ja spetsiifilisi isusid, näiteks kontrollimatut vajadust magusa järele, kuna suhkur on paljudele parasiitidele kiire energiaallikas.
Naha ja välimusega seotud sümptomid
Üllataval kombel avaldub parasiitnakkus väga sageli naha kaudu. Kuna keha üritab vabaneda parasiitide eritatud toksiinidest, võib see üle koormata maksafunktsiooni, sundides keha väljutama jääkaineid naha kaudu. See toob kaasa mitmesuguseid dermatoloogilisi probleeme, mida sageli ravitakse ekslikult kui tavalist allergiat või nahahaigust.
Levinud nahareaktsioonid on nõgestõbi, ekseem, seletamatu sügelus kätel või jalgadel ning mitmesugused lööbed. Samuti võib täheldada naha üldist kahvatust ja kuivust, mis on tingitud toitainete, eriti raua ja vitamiinide puudusest. Haprad küüned ja väljalangevad juuksed võivad samuti olla märk sellest, et sooleparasiidid on röövinud organismilt vajalikud ehitusmaterjalid.
Närvisüsteem, uni ja meeleolu
Parasiidid ei mõjuta ainult füüsilist keha, vaid ka vaimset tervist ja närvisüsteemi. Nende toksiinid võivad mõjutada neurotransmitterite tööd, põhjustades meeleolukõikumisi, ärevust ja depressiivsust. Eriti tähelepanelik tasub olla järgmiste märkide suhtes:
- Une- ja uinumishäired: Paljud parasiidid, eriti naaskelsabad, on öösel aktiivsemad. See võib põhjustada rahutut und, sagedast ärkamist (eriti kella 2 ja 4 vahel öösel, kui maks töötab aktiivselt toksiinide väljutamisega) ja hommikust väsimust.
- Hammaste krigistamine (bruksism): Eriti lastel, kuid ka täiskasvanutel, võib uneaegne hammaste krigistamine olla reaktsioon parasiitide poolt tekitatud toksiinidele ja närvisüsteemi ärritusele.
- Krooniline väsimus: Isegi pärast korralikku ööund võib inimene tunda end kurnatuna, loiduna ja jõuetuna. See on tingitud asjaolust, et parasiidid kurnavad organismi energiavarusid ja takistavad toitainete imendumist.
Spetsiifilised sümptomid vastavalt parasiidi tüübile
Eestis on kõige levinumad parasiidid naaskelsabad (enterobiaas) ja solkmed (askariaas), harvem esineb paelusse ja teisi liike. Igal neist on oma spetsiifiline “käekiri”, mis aitab neid tuvastada.
Naaskelsabad (Enterobius vermicularis)
Naaskelsabad on väikesed valged ussid, mis on eriti levinud lasteaiaealiste laste seas, kuid nakatavad sageli terveid perekondi. Nende peamine ja kõige häirivam sümptom on tugev sügelus päraku piirkonnas, mis intensiivistub öösiti. See on tingitud sellest, et emased ussid väljuvad öösel soolestikust, et muneda munad päraku ümbruse nahavoltidesse. Sügamine soodustab munade levikut kätele ja voodipesule, tekitades taasnakatumise ringi.
Solkmed (Ascaris lumbricoides)
Solkmed on suuremad parasiidid, mis võivad kasvada kuni 30-40 cm pikkuseks. Nende vastsed rändavad läbi vereringe kopsudesse, põhjustades algfaasis köha, palavikku ja hingamisraskusi, mida sageli peetakse ekslikult külmetuseks või bronhiidiks. Kui vastsed neelatakse uuesti alla ja nad jõuavad soolestikku, tekivad tugevad kõhuvalud, iiveldus ja kaalulangus.
Paelussid (Cestoda)
Paelussid satuvad organismi tavaliselt toore või väheküpsetatud liha (eriti sealiha ja kala) söömisel. Paelussi sümptomid võivad pikka aega puududa, kuid hiljem tekib märkimisväärne kaalulangus vaatamata normaalsele või suurenenud söögiisule. Mõnikord võib väljaheites märgata paelussi lülisid, mis meenutavad riisiterasid või kurgiseemneid.
Rauavaegusaneemia – vaikne ohumärk
Üks tõsisemaid tagajärgi, mida teatud ussid (nt kidaussid, aga ka laiausstõbi) põhjustavad, on aneemia. Parasiidid kinnituvad sooleseina külge ja toituvad otseselt peremeesorganismi verest või tarbivad soolestikus leiduvat B12-vitamiini ja rauda. Kui inimesel diagnoositakse rauavaegusaneemia, millele ei leita selget põhjust (nt vererohke menstruatsioon või trauma), tuleks kindlasti kontrollida parasiitide olemasolu. Aneemia sümptomiteks on kahvatus, õhupuudus füüsilisel koormusel, pearinglus ja pidev väsimus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Parasiitidega seoses levib palju müüte ja pooltõdesid. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad paremini mõista olukorra tõsidust ja lahendusi.
Kas kõhuusse on võimalik näha palja silmaga?
Mõnikord jah, kuid mitte alati. Naaskelsabasid võib näha väljaheites või päraku piirkonnas väikeste valgete niitidena. Suuremad ussid, nagu solkmed, võivad samuti olla nähtavad. Siiski on paljud parasiidid mikroskoopilised (nt algloomad nagu Giardia) või peidavad end sügaval soolestikus, mistõttu nende puudumine väljaheites ei välista nakkust.
Kas küüslauk ja kõrvitsaseemned ravivad parasiite?
Rahvameditsiinis on küüslauk ja kõrvitsaseemned tuntud oma parasiidivastase toime poolest. Need loovad soolestikus keskkonna, mis on ussidele ebasoodne ja võivad aidata kergemate juhtumite puhul või ennetusena. Siiski, tõsise nakkuse korral ei suuda need vahendid tavaliselt parasiite täielikult hävitada ja vajalik on apteegiravimite kasutamine.
Kuidas vältida nakatumist?
Kõige olulisem on hügieen. Peske käsi hoolikalt seebiga pärast tualeti kasutamist, enne söömist ja pärast õuest tulekut. Peske alati puu- ja köögivilju. Vältige toore või pooltoore liha ja kala söömist. Kui peres on lemmikloomi, tuleb neile regulaarselt teha ussitõrjet, isegi kui neil sümptomeid ei esine.
Kas peaksin ravima kogu perekonda, kui ühel pereliikmel leitakse ussid?
Jah, see on äärmiselt soovitatav, eriti naaskelsabade puhul. Parasiitide munad levivad väga kergelt pindade, voodipesu ja käte kaudu. Kui ravitakse vaid ühte inimest, on taasnakatumise tõenäosus teiste pereliikmete kaudu väga suur. Ravi ajal tuleks pesta voodipesu ja rätikud kõrgel temperatuuril (vähemalt 60 kraadi).
Millal on õige aeg pöörduda arsti poole diagnostikaks
Iseravimine ei ole parasiitide kahtluse korral alati parim lahendus, kuna käsimüügiravimid ei pruugi mõjuda kõikidele parasiidiliikidele ja vale annustamine võib tekitada resistentsust või jätta probleemi lahendamata. Arsti poole tuleks pöörduda koheselt, kui märkate väljaheites verd, lima või usse, kui esineb püsiv kõhuvalu, seletamatu kaalulangus või kui sümptomid ei leevendu paari päeva jooksul.
Perearst saab määrata vajalikud analüüsid. Kõige levinum on väljaheiteproov, kuid sageli on vaja anda mitu proovi erinevatel päevadel, kuna parasiidid ei erita munadega iga päev. Naaskelsabade puhul kasutatakse spetsiaalset kleeplindi testi. Vereanalüüs võib näidata eosinofiilide (teatud tüüpi valgevereliblede) taseme tõusu, mis viitab allergilisele reaktsioonile või parasiitnakkusele, ning aitab hinnata üldist terviseseisundit ja aneemia olemasolu. Õigeaegne sekkumine tagab kiirema paranemise ja hoiab ära tüsistused, mis võivad mõjutada seedetrakti ja immuunsüsteemi pikaajaliselt.
