Vereanalüüs on üks sagedasemaid meditsiinilisi uuringuid, mida arstid määravad, et saada ülevaade patsiendi tervislikust seisundist. Kui olete kunagi vaadanud oma hemogrammi ehk verepildi vastuseid, olete tõenäoliselt märganud lühendit PLT. See lühend tähistab trombotsüüte ehk vereliistakuid, mis on meie vereringes ringlevad pisikesed, kuid elutähtsad rakud. Kuigi enamik inimesi teab, et vererõhk ja kolesterool on olulised näitajad, jääb trombotsüütide roll ja normväärtused tihti segaseks. Ometi on just need rakud esmased kaitsjad verejooksude vastu ja nende arvu muutus võib viidata paljudele erinevatele terviseprobleemidele, alates lihtsast viirusinfektsioonist kuni tõsisemate luuüdi haigusteni. Järgnevalt vaatame süvitsi, mida PLT number tegelikult tähendab, millised on normid ja millal peaks number paberil tekitama muret.
Mis on trombotsüüdid ja milline on nende ülesanne?
Trombotsüüdid ehk vereliistakud on vererakud, mida toodetakse luuüdis – käsnjas koes, mis asub meie suurte luude sees. Erinevalt punastest verelibledest (erütrotsüüdid), mis transpordivad hapnikku, või valgetest verelibledest (leukotsüüdid), mis võitlevad infektsioonidega, on trombotsüütide peamine ülesanne tagada vere hüübimine ehk hemostaas.
Kui veresoon saab viga, näiteks naha sisselõike või sisemise vigastuse tagajärjel, saadab keha signaali trombotsüütidele. Need liiguvad vigastuskohta, muutuvad aktiivseks ja kleepuvad üksteise ning veresoone seina külge, moodustades n-ö korgi. See protsess peatab verejooksu. Lisaks “korgi” moodustamisele eritavad vereliistakud aineid, mis soodustavad vere hüübimisprotsessi jätkumist ja hilisemat haava paranemist.
Trombotsüütide eluiga on lühike, kestes vereringes vaid umbes 7 kuni 10 päeva. See tähendab, et luuüdi peab pidevalt tootma uusi vereliistakuid, et asendada vanad, mis eemaldatakse vereringest peamiselt põrna kaudu. See pidev uuenemisprotsess muudab PLT näitaja väga tundlikuks – see võib kiiresti muutuda vastusena keha seisundile.
PLT normväärtused veres
Terve täiskasvanud inimese veres jääb trombotsüütide arv tavaliselt vahemikku 150 kuni 400 x 10^9/L (mõnedes laborites on ülempiiriks märgitud ka 450). See tähendab, et ühes mikroliitris veres on sadu tuhandeid vereliistakuid. Oluline on mõista, et “norm” võib laboriti veidi erineda, sõltudes kasutatavatest seadmetest ja metoodikast, mistõttu tuleks alati jälgida konkreetse vastuse lehel toodud referentsväärtusi.
Väikesed kõikumised normi piires või veidi sellest väljas on tavalised ja ei viita alati haigusele. Trombotsüütide arv võib sõltuda mitmest tegurist:
- Füüsiline koormus: Intensiivne treening võib ajutiselt tõsta trombotsüütide arvu, kuna põrnast vabaneb vereringesse rohkem rakke.
- Menstruaaltsükkel: Naistel võib vereliistakute arv tsükli jooksul veidi varieeruda.
- Rasedus: Raseduse ajal võib esineda kerget trombotsüütide arvu langust (gestatsiooniline trombotsütopeenia), mis on tavaliselt ohutu ja möödub pärast sünnitust.
Madal PLT tase ehk trombotsütopeenia
Kui PLT näit on püsivalt alla 150 x 10^9/L, nimetatakse seisundit trombotsütopeeniaks. Madal trombotsüütide arv tähendab, et verel on raskem hüübida, mis suurendab verejooksude riski. Siiski ei teki tõsist veritsusohtu tavaliselt enne, kui tase langeb väga madalale (alla 50 x 10^9/L).
Trombotsütopeenia sümptomid
Kergelt madala taseme puhul ei pruugi inimene tunda mingeid sümptomeid ja leid avastatakse juhuslikult. Kui tase on aga märkimisväärselt langenud, võivad ilmneda järgmised nähud:
- Kergesti tekkivad sinikad (verevalumid) ilma selge traumata.
- Petehhiad – väikesed punased või lillakad täpid nahal (sageli jalasäärtel), mis meenutavad löövet, kuid on tegelikult nahaalused verevalumid.
- Pikaajaline veritsus väikestest haavadest.
- Sagedased ninaverejooksud või veritsevad igemed hammaste pesemisel.
- Naistel ebatavaliselt vererohke menstruatsioon.
Miks trombotsüütide arv langeb?
Madala PLT põhjuseid on palju ja need jagunevad laias laastus kolme kategooriasse:
- Vähenenud tootmine luuüdis: See võib olla tingitud viirusinfektsioonidest (nt gripp, leetrid, hepatiit, HIV), teatud ravimitest, keemiaravist, alkoholismist või vitamiinide (eriti B12 ja foolhappe) puudusest. Tõsisematel juhtudel võib see viidata leukeemiale või luuüdi aplasiale.
- Suurenenud lammutamine: Keha immuunsüsteem võib ekslikult rünnata omaenda trombotsüüte (idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur ehk ITP). Samuti võivad teatud autoimmuunhaigused nagu luupus põhjustada vereliistakute kiiremat hävimist.
- Kinnijäämine põrnas: Põrn toimib vere filtrina. Kui põrn suureneb (nt maksahaiguse tõttu), võib see endasse “lukustada” liiga palju trombotsüüte, mistõttu ringlevas veres nende arv väheneb.
Kõrge PLT tase ehk trombotsütoos
Seisundit, kus trombotsüütide arv ületab 450 x 10^9/L, nimetatakse trombotsütoosiks. Liiga palju vereliistakuid võib muuta vere liiga paksuks ja suurendada trombide (verehüüvete) tekkeriski, mis on ohtlik, kuna trombid võivad blokeerida veresooni südames või ajus.
Trombotsütoosi tüübid
Kõrge näitaja jagatakse tavaliselt kaheks: reaktiivne ja essentiaalne.
Reaktiivne trombotsütoos on kõige levinum vorm. See tähendab, et kõrge trombotsüütide arv on reaktsioon mingile teisele protsessile kehas. Põhjuseks on sageli:
- Äge infektsioon või põletik (trombotsüüdid on nn ägeda faasi reaktandid).
- Rauapuudusaneemia (üks sagedasemaid põhjuseid).
- Hiljutine operatsioon või trauma.
- Põrna eemaldamine (kuna põrn eemaldab vanu rakke, siis selle puudumisel arv tõuseb).
Essentsiaalne trombotsütoos on haruldasem ja tõsisem seisund, kus luuüdi toodab iseseisvalt ja kontrollimatult liiga palju vereliistakuid. See kuulub müeloproliferatiivsete haiguste hulka ja vajab hematoloogi jälgimist ning sageli ravi verevedeldajatega.
Millal on põhjust muretseda?
Paljud patsiendid satuvad paanikasse, kui näevad analüüsivastuses, et PLT on märgitud rasvaselt või punaselt, olles napilt väljaspool normi (nt 140 või 460). Üldjuhul ei ole väikesed kõrvalekalded põhjus paanikaks. Arstid vaatavad alati verepilti tervikuna, mitte ainult ühte numbrit.
Muretsemiseks on põhjust ja arstiga tuleks konsulteerida, kui:
- PLT on väga madal (alla 50-100 x 10^9/L) ja sellega kaasnevad veritsusnähud.
- PLT on väga kõrge (üle 800-1000 x 10^9/L), mis suurendab oluliselt tromboosiohtu.
- Muutused on püsivad korduvates analüüsides.
- Lisaks PLT muutusele on paigast ära ka teised verenäitajad, nagu hemoglobiin või leukotsüüdid.
- Teil esineb seletamatut väsimust, kaalulangust, öist higistamist või lümfisõlmede suurenemist.
Sageli on ühekordne kõrvalekalle tingitud mööduvast viirusest või vedelikupuudusest ning kontrollanalüüs paari nädala pärast näitab juba normväärtust.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas stress võib mõjutada trombotsüütide taset?
Jah, tugev äge stress võib ajutiselt tõsta trombotsüütide arvu veres. See on osa keha “võitle või põgene” reaktsioonist. Siiski ei tohiks krooniline stress põhjustada püsivaid ja äärmuslikke kõrvalekaldeid.
Mida tähendab pseudotrombotsütopeenia?
See on laboratoorne fenomen, kus vereanalüüsi võtmisel kasutatav aine (EDTA) paneb patsiendi trombotsüüdid katseklaasis klompidesse kogunema. Analüsaator loeb need klombid valesti ja annab vastuseks ekslikult madala numbri. Tegelikult on inimese veres trombotsüütide arv normis. Selle välistamiseks võetakse uus proov teistsuguse ainega (tsitraadiga).
Kas toitumisega saab PLT taset tõsta?
Kui madal tase on tingitud toitainete puudusest, siis jah. Näiteks B12-vitamiini ja folaadi puudus võib põhjustada madalat trombotsüütide arvu. Sel juhul aitab menüü rikastamine liha, munade, roheliste lehtköögiviljade ja kaunviljadega. Rauapuuduse korral (mis võib põhjustada hoopis kõrget PLT-d) on vaja rauataseme normaliseerimist.
Kas alkoholi tarbimine mõjutab vereliistakuid?
Jah, alkohol on luuüdile toksiline. Regulaarne ja suures koguses alkoholi tarbimine võib pärssida vereliistakute tootmist, põhjustades trombotsütopeeniat. Tavaliselt taastub tase pärast alkoholist loobumist mõne nädala jooksul.
Kas aspiriin alandab trombotsüütide arvu?
Ei, aspiriin ja teised sarnased ravimid (nn verevedeldajad) ei vähenda tavaliselt trombotsüütide arvu, vaid mõjutavad nende funktsiooni. Need muudavad vereliistakud “libedamaks”, et nad ei kleepuks nii kergesti kokku, vähendades seeläbi trombide riski. Analüüsis on number ikka sama, kuid nende hüübimisvõime on langenud.
Toitumine ja elustiil vereloome toetamiseks
Kuigi paljud vereliistakute häired vajavad meditsiinilist sekkumist, saab inimene ise palju ära teha oma vereloome toetamiseks tervisliku elustiili kaudu. Kuna vererakud uuenevad pidevalt, vajab keha selleks stabiilset “ehitusmaterjali”. Tasakaalustatud toitumine on siinkohal võtmetähtsusega.
Esiteks on oluline jälgida folaadi (B9-vitamiini) ja B12-vitamiini piisavat saamist. Folaati leidub rikkalikult tumerohelistes köögiviljades nagu spinat ja brokoli, samuti pähklites ja läätsedes. B12-vitamiini peamised allikad on loomsed tooted: liha, kala, munad ja piimatooted. Taimetoitlased peaksid kindlasti jälgima B12 taset ja vajadusel võtma toidulisandeid, kuna selle vitamiini puudus pärsib otseselt vererakkude tootmist luuüdis.
Teine kriitiline element on C-vitamiin. See on tugev antioksüdant, mis aitab parandada trombotsüütide funktsiooni ja soodustab raua imendumist toidust. Raua normaalne tase on oluline, sest rauapuudus võib paradoksaalsel kombel põhjustada reaktiivset trombotsütoosi. C-vitamiini saab tsitruselistest, marjadest (eriti mustsõstrad), paprikast ja kiividest.
Lisaks toitumisele on oluline vältida toksiine. Nagu varem mainitud, on alkohol luuüdi depressant. Samuti tuleks hoiduda kokkupuutest teatud kemikaalidega (nt pestitsiidid, benseen), mis võivad kahjustada vereloomet. Mõõdukas füüsiline aktiivsus parandab vereringet ja üldist immuunsust, aidates vältida viirusinfektsioone, mis on sagedased mööduva trombotsütopeenia põhjustajad. Kui teie vereanalüüsid näitavad püsivaid kõrvalekaldeid, on tervislik elustiil küll toetav, kuid ei asenda kunagi arsti poolt määratud uuringuid ja ravi.
